[EST] Naised teaduses: Kristiina Kaldas, Maria Kulp, Tatiana Moiseeva

11. veebruaril peetakse Eestis kolmandat korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mida hakati ÜRO eestvedamisel tähistama 2015. aastal ning selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus.

Kristiina Kaldas  „Õnnestumise all ei pea ma alati silmas, et kõik kulgeb ootuspäraselt, vaid ka uue teadmise ja uue lahenduse leidmine on õnnestumine“

Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur. Kerox projektide peakeemik.

Kristiina Kaldas
Kristiina Kaldas, Alexela TalTech Kerox, Foto:
​​​​Jakob Meier

Millega sa hetkel tegeled?

Uurime põlevkivikeemia uurimisrühmas, milline võiks olla parim võimalik viis kuidas väärindada põlevkivis sisalduvat orgaanilist ainet. Ehk teisisõnu, millist tehnoloogiat on vaja et toota põlevkivist otse kemikaale seda eelnevalt õliks või energiaks muutmata.

Milline on olnud sinu suurim saavutus teaduses?

Isiklikest saavutustest tooksin esile doktorikraadi eduka kaitsmise (kuna sellest ei ole veel liialt palju möödas) ning muidugi jätkuva ning eduka koostöö Alexela tütarettevõttega Kerogen põlevkivi väärindamise teemal. Sooviksin, et ka edaspidi lisanduks sellised ettevõte-teadlane koostöövorme.

Keda sa pead oma eeskujudeks?

Eeskujusid on palju. Meie uurimisrühmas on lisaks minule veel mitu andekat naisteadlast. Nende igapäevane optimism, sihikindlus ja probleemide lahendamise oskus on suurepäraseks eeskujuks.

Mis sind motiveerib? Mis toob sära silmadesse?

Iga õnnestunud eksperiment. Õnnestumise all ei pea alati silmas, et kõik kulgeb ootuspäraselt, vaid ka uue teadmise ja uue lahenduse leidmine on õnnestumine. Rõõmu toob meie grupi keemikute ja inseneride vaheline ladus koostöö – siis kui mõni geniaalne aga esmapilgul nii teostamatuna näiv mõte siiski realiseerub, sest „oot-oot.. seda saab ehitada küll!“ No ja pisukene kiitus kulub ka ikka marjaks ära.

Maria Kulp: „Saavutus tähendabki, et minu tegevuse tulemused aitavad muuta meie maailma kas või natuke paremaks“

Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur. Keemilise analüüsi teadus- ja katselaboratooriumi juhataja. Eesti Akrediteerimiskeskuse assessor.

Maria Kulp
Maria Kulp

Millega sa hetkel tegeled?

Mina tegutsen keemia ja biotehnoloogia instituudi puidukeemia ja biomassi väärindamise tehnoloogiate töörühma kooseisus, instrumentaalanalüüsi grupijuhina. Meie grupi töö põhilisteks eesmärkideks on Eestist pärineva biomassi fraktsioneerimise tehnoloogiate arendus ja kaasaegsete ja keskkonnasõbralikke analüütiliste meetodite väljatöötamine biomassi ja selle väärindamise produktide analüüsiks.
Samuti aastast 2018 teeme koostööd Hemptec OÜ-ga, tegeleme tööstuslikust kanepist kannabidiooli isoleerimisprotsessi arendamise ja optimeerimisega. Kannabidiool ehk CBD on paljulubav looduslik ühend, millel on mitmed raviomadused ja farmakoloogilised toimed. Sellel aastal jõudsime ka pool-tööstuslikus mastaabis CBD tootmisprotsessi arendamiseni.
Samal ajal juhatan ka TalTech Keemilise analüüsi laborit, mis pakub mittestandartsete analüüsimeetodite R&D teenust kõrgel kvaliteedi tasemel ja kemikaalide REACH testimist vastavalt ECHA direktiividele.

Milline on olnud sinu suurim saavutus teaduses?

Suurim saavutus on ikka ees. Usun, et teadusuuringute tulemused peaksid olema rakendatavad ka reaalses elus, peaksid tooma kasu inimestele ja lahendama sotsiaalseid, keskkonna- või tervisekaitse valdkonna probleeme. Mu jaoks saavutus tähendabki, et minu tegevuse tulemused aitavad muuta meie maailma kas või natuke paremaks..))

Keda sa pead oma eeskujudeks?

Mulle avaldas muljet Leedi Mary Montagu elukäik ja mõtteviis. Ta elusse suhtumise pärast nimetab kirjanik Boriss Akunin teda Tõeliselt Targaks Naiseks. Mind innustab ta teravmeelsus, vaimukus, arvamuste otsejoonelisus ja kergus, millega ta võttis vastu oma elu kõige tähtsamad otsused. 17-nda sajandi lõpus ta vabalt valis inimesi, kellega tahtis suhelda, kirjutas romaane, päästis Inglismaad rõugete epideemiast ja kõikidele rasketele katsumustele vaatamata lõbusalt arvas, et naisel peaks olema kolm vanust – “kaunitar”, “tarkpea” ja “õnnelik eideke”. Leedi Mary Montagu imestusväärset elu filosoofiat peegeldavad ka ta viimased sõnad surivoodil –  “Kõik see oli väga huvitav”.

Mis sind motiveerib? Mis toob sära silmadesse?

Sära silmadesse toovad ikka uued väljakutsed, võimalused enesearenguks, mida teaduses jätkub ja muidugi silmapaistvad inimesed mu eluteel.

Tatiana Moiseeva: „Avastada midagi, mida keegi teine maailmas veel ei tea – mis saab veel põnevam olla?“

Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur, DNA replikatsiooni ja genoomi stabiilsuse uurimisrühma juht. Ajakirja Frontiers in Genetics külalistoimetaja. Retsensent mitmetes teadusajakirjades.

Tatiana Moiseeva
Tatiana Moiseeva

Mille kallal sa hetkel töötad?

Hetkel uurib minu labor DNA replikatsiooni käivitamise põhimehhanismi erinevaid aspekte inimese rakkudes. Uurime, kuidas rakud oma DNA-d dubleerivad, et tulevikus saaksime seda protsessi ära kasutada haiguste, sealhulgas vähi, ravimiseks.

Mis on olnud sinu suurim saavutus teaduses?

Eelmisel aastal avaldasin oma esimese teadusliku artikli põhiautorina tunnustatud teadusajakirjas Nature Communications, mille üle olen väga uhke. Kuid alati on järgmine suur asi kohe nurga taga ootamas, seega ma siiralt loodan, et see artikkel pole mu elu suurim saavutus. Samuti olen väga uhke oma endiste ja praeguste juhendatavate üle, kuidas nad on kasvanud ja mida nad on saavutanud.

Keda peate oma eeskujudeks?

Mul on ülim lugupidamine minu eriala edukate naisteadlaste vastu nagu Karolin Luger, Sharon Cantor, Anja Katrin Bielinsky ja paljud teised, kes avaldavad hämmastavaid teadusuuringuid ja saavad kõrgeimaid auhindu, kuid suhtuvad siiski karjääri alguses olevatesse teadlastesse kui oma kolleegidesse ja võrdväärsestesse, julgustades ja toetades raskustesse sattunud üliõpilasi ja järeldoktoreid.

Mis sind motiveerib? Mis toob silmadele sära?

Olen teadlane, sest ma ei suuda lõpetada imestamist, kuidas maailm toimib. Minu laboris tegeleme alusteadusega ja sõna otseses mõttes avastame elu molekulaarseid mehhanisme. Tehes veel ühe sammu mõistmaks, kuidas inimese rakud seestpoolt töötavad, avastades midagi, mida keegi teine maailmas veel ei tea – mis saab veel põnevam olla? Ma ei vaja tegelikult mingit lisamotivatsiooni – tunnen end väga õnnelikuna, et saan seda kõike teha oma tööna.

 

Link publikatsioonile

1 Comment

Leave A Reply